Payday Loans
Company Logo

Kinnitatud

direktori 11.12.2015

käskkirjaga nr 145,

muudetud

23.11.2017 käskkirjaga nr 103,

6.04.2018 käskkirjaga nr 26,

27.06.2019 käskkirjaga nr 49

 

 

Sisukord

1. Lasteasutuse liik ja eripära ...............................................................................................3

2. Õppe ja kasvatustegevuse eesmärgid ja põhimõtted ........................................................3 

2.1. Õppe ja kasvatustegevuse eesmärgid ........................................................................3

2.2.Õppe ja kasvatustegevuse põhimõtted .......................................................................3

2.3. Õppe- ja kasvatustegevustes kasutatavad waldorfelemendid ...................................4

3. Õpikäsitus ........................................................................................................................4 

4. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus ...............................................................................5

4.1. Õppeaasta ..................................................................................................................5

4.2. Lasteaia päevakava koostamise põhimõtted  ............................................................5

4.3. Rühma õppe ja kasvatustegevuse kavandamine .......................................................5

4.4. Rühma õppe ja kasvatustegevuse kavandamine suvekuudel ....................................6

4.5.Õppe ja kasvatustegevuse põhimõtted aiarühmas, kus viibivad 3–7. a lapsed ..........6

4.6.Õppekäikude korraldamine ........................................................................................7

5. Valdkondade õppe- ja kasvatustegevuste eesmärgid ja sisu ning põhimõtted .................7

5.1. Valdkond Mina ja keskkond ......................................................................................7 

5.2. Valdkond Keel ja kõne ..............................................................................................8 

5.3. Valdkond Matemaatika .............................................................................................9

5.4. Valdkond Kunst .........................................................................................................9

5.5 Valdkond Muusika ....................................................................................................10

5.6. Valdkond Liikumine .................................................................................................10

6. Üldoskused ......................................................................................................................11

6.1. Mänguoskused ..........................................................................................................11

6.2. Tunnetus- ja õpioskused ...........................................................................................12

6.3. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused .......................................................................12

6.4. Tööoskused ...............................................................................................................13

7. Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ning töö korraldus .......................13

7.1. Lapse arengu hindamine ...........................................................................................13

7.2. Lapse arengu mapp ...................................................................................................14

7.3. Arenguvestlus ............................................................................................................14

8. Töö erivajadusega lastega ................................................................................................14

8.1. Erivajadusega lapse arengu toetamise põhimõtted ja korraldus ...............................14

8.2. Logopeedilise töö põhimõtted ja sisu .......................................................................15

9. Lastevanematega koostöö põhimõtted .............................................................................16

10. Õppekava uuendamise ja täiendamise kord .....................................................................16

 

1. LASTEASUTUSE LIIK JA ERIPÄRA

 

Tartu Lasteaed Ploomike on Tartu linna hallatav munitsipaallasteasutus aadressiga Ploomi 1. Lasteaias on üks sobitusrühm (Sipelgad) ja kolm liitrühma (Liblikad, Mesimummid ja Lepatriinud).

 

Tartu Lasteaed Ploomike on alushariduse omandamist võimaldav õppeasutus, mis toetab lapse perekonda, soodustab lapse kasvamist ja arenemist ning arvestab tema individuaalsusega.

 

Õppe- ja kasvatustegevus lasteaias toimub eesti keeles.

 

Tartu Lasteaed Ploomike moto on:

Õppides südamega mõtlema ning üksmeelselt tegutsema, loome lastele parema ja ilusama lapsepõlve.

 

Lasteaia eripäraks on:

·         waldorfpedagoogika elementide kasutamine;

·         tervist edendavate lasteaedade võrgustikku kuulumine;

·         „Kiusamisest vabaks“ metoodika kasutamine.

 

Tartu Lasteaed Ploomike väärtused on:

·         oleme ausad ja hindame koostööd kõigi osapoolte vahel;

·         oleme sõbralikud ja sallivad erinevuste suhtes;

·         oleme töökad ja õpime uusi teadmisi;

·         oleme vastutus- ja otsustusvõimelised.

 

 

2. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED

 

2.1. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid

 

Tartu Lasteaed Ploomike õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid on:

·         läbi waldorfpedagoogiliste elementide kasutamise õppe- ja kasvatustegevustes areneb laps sotsiaalselt küpseks, loovaks ja iseseisvaks inimeseks;

·         laps hoolib ja arvestab teiste (vanusest, rahvusest jt eripäradega) laste ja täiskasvanutega;

·         laps suhtub positiivselt iseendasse, kaaslastesse ja ümbritsevasse keskkonda;

·         lapsel kujunevad eeldused igapäevaeluga toimetulekuks ja koolis õppimiseks;

·         laps väärtustab lasteaia tähtpäevi ja eesti kultuuritraditsioone;

·         lapse arengut toetab pedagoogide ja lastevanemate koostöö;

·         läbi väärtuspõhise õppekasvatustegevuse kujuneb lapsel positiivne minapilt ja

·         eakohane sotsiaalne küpsus;

·         läbi töökasvatuse areneb lapsel eakohane eneseteenindamise oskus, keskkonnateadlikkus ja soov ümbrust korras hoida ning laps õpib hindama kaaslaste panust koos tööd tehes;

·         laps väärtustab tervislikke eluviise.

 

2.2. Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted

 

Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted eelnimetatud eesmärkide täitmiseks on:

·         lapsest lähtumine;

·         läbi mängu õppimine;

·         lapsele turvatunde ja eduelamuse tagamine;

·         lapse tervise hoidmine ning liikumisvajaduse rahuldamine;

·         lapse arengut arvestava keskkonna loomine;

·         usalduslik kodu ja lasteaia koostöö;

·         erinevate tegevuste lõimimine;

·         waldorfpedagoogika elementide ja töökasvatuse põhimõtete rakendamine ning  „Kiusamisest vabaks“ metoodika kasutamine.

 

2.3. Õppe- ja kasvatustegevustes kasutatavad waldorfelemendid

 

Waldorfpedagoogika eesmärgiks on lapse tervikliku isiksusliku arengu edendamine, hõlmates nii tema mõtlemist, tundeid kui ka tahet. Oluline on                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                                  lapse positiivse mina-pildi, eetiliste tõekspidamiste, sotsiaalsuse ja üldiste õpieelduste kujunemine. Võtmesõnadeks lapse esimesel seitsmel eluaastal on: mäng, rütm, kordamine, eeskuju, matkimine, keskkond ja tervis ning tajude arendamine.

 

Igal päeval rakendatakse käelisi tegevusi: esmaspäev – maalimine, teisipäev – voolimine, kolmapäev – meisterdamine, neljapäev – kriidimaal, matkamine, jalutuskäigud, aiatöö ja reede – toidu valmistamine.

 

Kasutatavad waldorfelemendid on:

  •      last teretatakse hommikul kättpidi;

·         küünal süüdatakse enne söömist, hommikuringi ja muinasjuturingi;

·         söömist ja hommikuringi alustatakse salmiga;

·         mängu aja lõppemisest antakse märku salmiga/lauluga;

·         õue minnakse ja õuest tullakse laulu saatel;

·         muinasjuturingis jutustatakse lastele nädala vältel erinevaid abivahendeid kasutades ühte muinasjuttu, nädala lõpus on lastel endil võimalus kuuldud muinasjuttu jutustada/etendada;

·         muinasjuturing lõpetatakse salmiga;

·         enne lõunaund saab iga laps nn kuldse täpikese eeterliku õliga;

·         unejutu lugemist alustatakse lauluga muinasjutumaast;

·         lõunauinaku lõppemisest antakse teada salmiga/lauluga;

·         temaatilised peod aastarütmis on: Mihklipäeva tähistamine, lasteaia sünnipäev, Laternapidu, advendiringid, jõulupeod traditsioonilise jõuluetendusega Maarja ja Joosepi jõuluteekonnast ning jõululapse sünnist, lõpupidu;

·         lapse sünnipäeva tähistatakse sünnipäevamuinasjutu jutustamisega ja käsitööna valminud kingituse üle andmisega, muinasjuturingi ajal tantsitakse ringmängu „Rõngassai“;

·         koolieelikud punuvad raamil kanga, millest õppeaasta lõpuks valmib kott, kuhu pannakse tarkuse kivike;

·         kooliminejate lõpupeol esitakse näidend marionettnukkudega, oma nuku saab laps endale kingiks;

·         rühmaruumi kujundamisel kasutatakse võimalusel puidust mööblit, palju heledaid tekstiile, looduslikest materjalidest ja käsitööna valminud mänguasju;

·         rühmas on aastaaegade laud, mille kohal ripub repro Raffaeli "Sixtuse Madonnast";

·         hea mikrokliima ja positiivne suhtlemine täiskasvanute vahel on aluseks, et saaks toimida põhiprotsess – lapse arendamine;

·         oluline on tervislik toit, hügieeniharjumused, igapäevane õues viibimine;

·         augustis toimuvas pedagoogilise nõukogu koosolekul kooskõlastatakse aastarütm järgnevaks õppeaastaks.

 

 

3. ÕPIKÄSITUS

 

Õppimine on elukestev protsess, mille tulemusel toimuvad muutused käitumises, teadmistes, hoiakutes, oskustes jms ning nende vahelistes seostes. Laps õpib matkimise, vaatlemise, uurimise, katsetamise, suhtlemise, mängu, harjutamise jms kaudu.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel arvestatakse laste eripära: võimeid, keelelist ja kultuurilist tausta, vanust, sugu, terviseseisundit jms. Laps on õppe- ja kasvatustegevuses aktiivne osaleja ning tunneb rõõmu tegutsemisest. Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema valikuid ning tehtut analüüsima. Pedagoogid on laste arengu suunajad ning arengut toetava keskkonna loojad.

 

Õppe- ja kasvatustegevuses luuakse tingimused, et arendada lapse suutlikkust:

·         kavandada oma tegevust, teha valikuid;

·         seostada uusi teadmisi varasemate kogemustega;

·         kasutada omandatud teadmisi erinevates olukordades ja tegevustes;

·         arutleda omandatud teadmiste ja oskuste üle;

·         hinnata oma tegevuse tulemuslikkust;

·         mõista ühiseid väärtusi;

·         õppida erinevates tingimustes (õues, toas, üksi, koos);

·         suhtuda positiivselt töösse tehes eakohased toimingud ise;

·         tunda rõõmu enda ja teiste õnnestumistest ning tulla toime ebaõnnestumisega.

 

 

4. ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE KORRALDUS

 

4.1. Õppeaasta

 

Lasteaed korraldab õppe- ja kasvatustegevust õppeaastati. Õppeaasta algab 1. septembril ja

kestab 31. augustini.

 

4.2. Lasteaia päevakava koostamise põhimõtted

 

Lasteaia päevakava koostamise põhimõtted on:

·         päevakava määrab kindlaks laste päevarütmi, kus vahelduvad igapäevatoimingud, laste

mäng, vabategevused ning pedagoogi kavandatud õppe- ja kasvatustegevused;

·         päevakava võimaldab sujuvat üleminekut ühelt tegevuselt teisele;

·         lastele jääb piisavalt aega mänguks;

·         lähtutakse lasteaia lahtioleku ajast ja laste vanusest rühmas;

·         lastele tagatakse vähemalt üks tund puhkeaega;

·         lapsed viibivad iga päev sõltuvalt ilmastikust vähemalt 1–2 korda õues;

·         laste lasteaeda toomine ja sealt koju viimine ei tohiks segada une- ja söögiaega ega

·         kavandatud õppe- ja kasvatustegevusi;

·         päevakava korrigeeritakse vajadusel pedagoogilise nõukogu ettepanekul;

·         lasteaia päevakava kinnitab direktor õppeaasta alguses.

 

4.3. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine

 

Õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks on Tartu Lasteaed Ploomike õppekava, mis vastab Vabariigi Valitsuse 29. mai 2008. a määrusega nr 87 kinnitatud riiklikule õppekavale.

 

Kavandamisel lähtutakse:

·         lasteaia õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidest;

·         lasteaia päevakavast;

·         waldorfpedagoogika elementidest;

·         lapse arengutasemest, vanusest ja huvist;

·         tegevuste valikul nii üldoskuste kui ka valdkondade õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidest ning eri valdkondade sisust;

·         erinevate tegevuste lõimingust;

·         lapse põhitegevusest koolieelses eas – mängust;

·         eesti kultuuritraditsioonidest;

·         õppe- ja kasvatustöö terviklikkusest;

·         laste saadud teadmiste ja oskuste iseseisva kasutamise võimalusest;

·         kavandatava perioodi pikkusest;

·         põhimõttest lähemalt kaugemale, üksikult üldisemale.

 

Õppe- ja kasvatustegevus rühmades toimub rühma aasta tegevus- ja nädalakava alusel. Lähtuvalt lasteaia õppekavast ja rühma laste vanusest koostavad rühmade õpetajad oma rühma õppe- ja kasvatustegevuste õppeaasta tegevuskava augustikuu viimaseks nädalaks.

 

Õppeaasta rühma tegevuskavas kajastuvad:

·         rühma lühitutvustus: lapsed, personal;

·         õppeaasta õppe- ja kasvatusprotsessi eesmärgid ning põhimõtted;

·          lapse arengu hindamise põhimõtted;

·         koostöö lastevanematega.

 

Lisana on tegevuskavas päevakava, laste nimekiri, õppeaasta ürituste kava, aastarütm ning kinnitatud nädalakavad ja rühma koosolekute protokollid koos osalejate nimekirjaga.

 

Rühmade tegevuskava tutvustatakse lastevanematele sügisesel koosolekul.

 

Laste süsteemne ja järjepidev arendamine toimub nädalakava alusel, mis on kavandatud

rühmaõpetajate poolt lähtuvalt lasteaia õppekavast, rühma õppeaasta tegevuskavast ja laste vanusest. Nädalakavas kajastuvad teema, valdkonnad sh üldoskused, eesmärgid ja tegevused, vajadusel viited kasutatavatele vahenditele. Õppemeetodite, teemade ja vahendite valikul on õpetajal valikuvõimalus ja vabadus otsustada ning kaasata lapsevanemaid. Lapsi kaasatakse õppe ja kasvatustegevuse kavandamisse, analüüsides lastega tehtud tegevusi ja vesteldes neid

huvitavatest tegevustest. Pedagoogid on tegevusi kavandades paindlikud, tehes vajadusel

muudatusi kavandatud tegevustes.

 

4.4. Rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine suvekuudel

 

Aktiivne õppeperiood lasteaias toimub 1. septembrist kuni 31. maini. Suvekuudel töötavad lasteaias rühmad vastavalt vajadusele. 1. juunist kuni 31. augustini toimub õpitu kordamine, kus põhirõhk on mängulisel õuetegevusel. Suvekuude tegevuste kava lepitakse kokku maikuus toimuvas pedagoogilises nõukogus.

 

Rühmade kokku tõstmisel täidetakse töötava rühma päevikut, teiste rühmade päevikutesse tehakse märge, mis perioodil ja millises rühmas lapsed viibisid.

 

4.5. Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted aiarühmas, kus viibivad 3.–7. a lapsed

 

Eduka töötamise oluline tugi on oskuslik keskkonna sisseseadmine. Vajalik on, et rühmas jaguks mänguasju ja vahendeid ning raamatuid igas eas lastele. Õppevara valides tuleb arvestada seda, et vahend võimaldab lapsel iseseisvalt tegutseda.

 

Luues lastele aktiivset ja sisukat tegevust soosiva keskkonna õhutame lapsi:

·         valikuid tegema;

·         innukalt töötama;

·         loovtegevuseks mõeldud materjale kasutama;

·         koostööd tegema ja üksteisest hoolima;

·         vastutust enda peale võtma.

 

Õppe- ja kasvatustegevuse organiseerimise viisid aiarühmas, kus viibivad 3.– 7. a lapsed:

·         kogu rühm tegeleb üht liiki tegevusega;

·         kogu rühm tegeleb ühte liiki tegevusega, kuid ülesannete raskusaste on erinev;

·         tegevus on üheaegne, alarühmadel erinev;

·         tegevus toimub ühe alarühmaga.

 

Tegevusi kavandades:

·         arvestatakse laste arengutaset ja tempot;

·         pakutakse lastele tegevusi nii sarnase kui ka erineva koossisuga rühmades;

·         tegevuste aega kavandades tuleb arvestada, et tegevuse varem lõpetanud lastele võib anda

teise tegevuse;

·         järkjärgulise tegevuse puhul on soovitatav iseseisvaks tegevuseks kavandada tuttav või

kordamist vajav materjal.

Nädalakavas kajastuvad eesmärgid ja tegevused vanuseti olenevalt rühma laste vanuselisest

koosseisust.

 

4.6. Õppekäikude korraldamine

 

Õppekäikude kavandamine ja läbiviimine toimub vastavalt hooajale ja tegevuskavale.

 

Õppekäikude kavandamisel õppekäigu korraldaja:

·         esitab avalduse õppealajuhatajale/direktorile, kus kajastub õppekäigule mineku koht,

aadress ja vastutajad;

·         vormistab avalduse lisana kaasa minevate laste nimekirja;

·         korraldab vajadusel lasteaeda jäävate laste järelvalve;

·         esitab dokumendid arvestades, et juhtkond jõuab enne õppekäigule minekut teha kande dokumendihaldusprogrammi.

 

 

5. VALDKONDADE ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA

SISU NING PÕHIMÕTTED

 

5.1. Valdkond Mina ja keskkond

 

Õppe- ja kasvatuseesmärgiks on, et laps:

·         omab ettekujutust oma minast ning enda ja teiste rollidest elukeskkonnas;

·         väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi;

·         väärtustab Eesti rahvakultuurile omaseid traditsioone;

·         märkab nähtusi ja muutusi looduses;

·         väärtustab enda ja teiste tervist ning püüab käituda tervislikult ning ohutult.

 

Valdkonna Mina ja keskkond sisu:

·         sotsiaalne keskkond: mina, perekond ja sugulased, kodu, lasteaed, kool, ametid, kodumaa, eesti rahva tähtpäevad, kombed, teised rahvused Eestis, lapsed mujal maailmas, üldinimlikud väärtused ja üldtunnustatud käitumisreeglid; tervise väärtustamine, tervislik toitumine, inimkeha; ohuallikad ning ohutu käitumine;

·         looduskeskkond: kodukoha loodus, loodusvaatlused, muutused looduses, elukeskkond, inimese mõju loodusele;

·         tehiskeskkond: ehitised, kodutehnika, jäätmed, transpordivahendid, jalakäija ohutu

liiklemine, turvavarustus.

 

Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel ja korraldamisel:

·         valitakse valdkonna temaatika lapse igapäevaelust ja teda ümbritsevast keskkonnast, teemad hõlmavad sotsiaalset keskkonda, loodus- ja tehiskeskkonda, sealhulgas tervise- ja liikluskasvatust;

·         suunatakse last ümbritsevat maailma märkama, uurima ning kogema mängu ja igapäevaste toimingute kaudu, võimaldades lapsel ümbritsevat tajuda erinevate meelte ning aistingute abil: vaadeldes, nuusutades ja maitstes, kompides ja kuulates helisid;

·          lõimitakse erinevaid tegevusi: võrdlemist, modelleerimist, mõõtmist, arvutamist, vestlemist, ettelugemist, kehalist liikumist, kunstilist ja muusikalist tegevust;

·         suunatakse last mängudes, ümbritsevas looduses, liikluses, oma terviseseisundis jm märgatu kohta küsimusi esitama (probleemi püstitama), küsimustele vastuseid leidma (oletama ja oletusi kontrollima) ja märgatust ning kogetust järeldusi tegema;

·         suunatakse last materjale ja vahendeid säästlikult kasutama, hoolivalt ja heaperemehelikult käituma.

 

Lisas 1 on ära toodud lapse eeldatavad tulemused vanuseti valdkonnas Mina ja keskkond.

 

5.2. Valdkond Keel ja kõne

 

Õppe- ja kasvatuseesmärgiks on, et laps:

1) tuleb toime igapäevases suhtlemises;

2) kasutab kõnes õiget hääldust, sobivaid grammatilisi vorme ja mitmekesist lauseehitust;

3) tunneb huvi lugemise, kirjutamise ja lastekirjanduse vastu, valdab lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi.

 

Valdkonna Keel ja kõne sisu:

·         keelekasutus: hääldamine, sõnavara, grammatika;

·         suhtlemine;

·         lugemise ja kirjutamise valmidus, lastekirjandus.

 

Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel ja korraldamisel:

·         lähtutakse põhimõttest, et kõnearendus on lapse kõne ja suhtlemise sihipärane arendamine, kus õpetatakse eelkõige keelevahendeid (uusi sõnu, sõnavorme ja lausemalle) kasutama suhtlemisel, teadmiste omandamisel, oma tegevuse kavandamisel;

·         peetakse oluliseks, et lapse kõnet arendatakse kõikides igapäevastes tegevustes (mängimine, käelised tegevused, liikumis- ja muusikategevused ning tavatoimingud); lapsele luuakse selline kõnekeskkond, kus ta kuuleb teiste inimeste kõnet ning tal on vajadus ja ta saab ise kõneleda; laps õpib rääkima reaalsetes suhtlussituatsioonides, tegutsedes koos täiskasvanuga;

·         suunatakse lapsi ettelugemise, dramatiseerimise, ümberjutustamise, joonistamise, oma raamatute koostamise jm tegevuste kaudu kirjandust mõistma ja hindama; ettelugemiseks valitakse žanriliselt mitmekesiseid raamatuid, et toetada lugemishuvi, lugemis- ja kirjutamisvalmiduse kujunemist;

·         õpetatakse lugemise ja kirjutamise esmaseid oskusi (häälikupikkuse eristamine, sõnade

·         häälimine jmt) mänguliselt ja igapäevategevustega seostatult;

·         mitmekesistatakse kirjutamise harjutusi, kasutades erinevaid vahendeid, värvusi jmt.

 

Lisas 2 on ära toodud lapse eeldatavad tulemused vanuseti valdkonnas Keel ja kõne.

 

5.3. Valdkond Matemaatika

 

Õppe- ja kasvatuseesmärgiks on, et laps:

·         rühmitab esemeid ühe-kahe tunnuse alusel ja võrdleb esemete hulki;

·         järjestab esemeid suuruse ja asenditunnuste põhjal;

·         tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi;

·         mõtestab loendamistegevust ja seoseid arvude reas;

·         mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid;

·         tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid;

·         näeb matemaatilisi seoseid igapäevatoimingutes.

 

Valdkonna Matemaatika sisu:

·         hulgad, loendamine ja arvud, arvutamine;

·         suurused ja mõõtmine;

·         geomeetrilised kujundid.

 

Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel ja korraldamisel:

·         suunatakse last nähtuste ja esemete maailm korrastama, kujundama, selles orienteeruma, mille tulemusel laps avastab esemetevahelisi seoseid, leiab nende erinevusi ja sarnasusi, oskab

neid järjestada, rühmitada ja loendada;

·         harjutatakse last määrama enda asukohta ümbritsevate esemete suhtes, orienteeruma ajas ja kasutama vastavaid mõisteid oma tegevuse kirjeldamiseks;

·         seostatakse mäng, vaatlused, vestlused ja igapäevatoimingud matemaatikaga, suunates sealjuures kasutama erinevaid aistinguid: kuulmis-, nägemis-, puudutus- ning kompimisaistingut;

·         suunatakse last ümbritsevat keskkonda matemaatiliselt kirjeldama (arvud, mõõtühikud, kujundite nimetused jm);

·         toetatakse üldistuseni jõudmist ja mõistete kujundamist – erinevates objektides sarnaste ning erinevate tunnuste ja omaduste vaatlemise, võrdlemise, kirjeldamise ja sõnastamise kaudu.

 

Lisas 3 on ära toodud lapse eeldatavad tulemused vanuseti valdkonnas Matemaatika.

 

5.4. Valdkond Kunst

 

Õppe- ja kasvatuseesmärgiks on, et laps:

·         tunneb rõõmu loovast eneseväljendusest;

·         kujutab isikupäraselt ümbritsevaid esemeid, sündmusi ja oma kujutlusmaailma;

·         vaatleb, kirjeldab ja kujundab ümbritsevat ja tarbeesemeid;

·         kasutab õpitud voolimis-, joonistamis- ja maalimisvahendeid ja -võtteid;

·         kasutab ohutult ja sihipäraselt materjale ja tööriistu;

·         vaatleb kunstiteoseid ja kirjeldab nähtut.

 

Valdkonna Kunst sisu:

·         kujutamine ja väljendamine: mõtete, tunnete edasiandmine nähtaval kujul;

·         kujundamine: objektile esteetilise lisaväärtuse andmine;

·         tehnilised oskused: voolimine, joonistamine, maalimine, meisterdamine;

·         kunsti vaatlemine, vestlused kunstist.

 

Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel ja korraldamisel:

·         antakse lapsele võimalus saada elamusi, tunda rõõmu ja rahulolu ning tal on võimalus väljendada oma maailmanägemist;

·         suunatakse last vaatlema ning voolides, joonistades, maalides ja meisterdades kasutab laps vaatlustel tehtud tähelepanekuid;

·         kasutatakse teemasse sisseelamiseks mängu, muusikat, lihtsat lavastust, jutu lugemist jne;

·         arvestatakse, et lapse jaoks on oluline loomiseks ja lahenduste leidmiseks teha katsetusi ning avastusi, otsida ja saada vastuseid tekkinud küsimustele, omandatud oskusi rakendada ja loovalt kombineerida;

·         julgustatakse last kasutama ja katsetama tema enda pakutud lahendusi töö mitmekesistamiseks ning ergutatakse lapse kujutlus- ja algatusvõimet, jälgides, et säiliks lapse isikupärane eneseväljendus;

·         viiakse kunstitegevusi läbi ka õues, samuti kasutatakse kunstitegevust teiste valdkondade õppe- ja kasvatustegevuste osana, joonistatakse nii paberile, kivile, puidule, liivale või kombineeritakse erinevaid materjale;

·         suunatakse last tehtut analüüsima, selgitama, miks ta kujutas esemeid, nähtusi just sellisel viisil, milliseid materjale ja tehnikaid kasutas ning kuidas tööga rahule jäi. Kaaslaste töödesse tolerantse suhtumise kujundamisele aitab kaasa, kui analüüsitakse nii laste töid kui ka kunstiteoseid ning põhjendatakse oma hinnangut.

 

Lisas 4 on ära toodud lapse eeldatavad tulemused vanuseti valdkonnas Kunst.

 

5.5. Valdkond Muusika

 

Õppe- ja kasvatuseesmärgiks on, et laps:

·         tunneb muusikast ja musitseerimisest rõõmu;

·         suudab keskenduda kuulatavale muusikapalale;

·         suudab ennast loovalt väljendada laulmise, liikumise, tantsimise ja pillimängu kaudu;

·         suudab musitseerida nii grupis kui ka üksi.

 

Valdkonna Muusika sisu:

·         laulmine;

·         muusika kuulamine;

·         muusikalis-rütmiline liikumine;

·         pillimäng.

 

Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel ja korraldamisel:

·         seatakse esikohale emotsionaalne õppimine aktiivse tegevuse kaudu; kujundatakse ja

arendatakse lapse muusikalis-loomingulisi võimeid, samuti kultuurilis-sotsiaalset aktiivsust

ning väärtushinnanguid;

·         arvestatakse lapse individuaalseid eeldusi ning toetutakse eduelamusele ja tunnustusele;

·         kasutatakse muusikat lõimiva tegevusena ka teistes õppe- ja kasvatustegevuse

valdkondades nagu Keel ja kõne, Kunst jne; muusika on igapäevaelu osa, nii argi- kui ka

pidulike sündmuste puhul;

·         seostatakse üksteisega muusika kuulamine, laulmine, pillimäng, muusikalis-rütmiline

liikumine, mängud ja tantsud;

·         muusikapalade (laulud, palad muusika kuulamiseks, tantsud ja mängud, pillilood)

valikul arvestatakse laste huvidega ning ea- ja jõukohasusega.

 

Lisas 5 on ära toodud lapse eeldatavad tulemused vanuseti valdkonnas Muusika.

 

5.6. Valdkond Liikumine

 

Õppe- ja kasvatuseesmärgiks on, et laps:

·         tahab liikuda ja tunneb liikumisest rõõmu;

·         suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel;

·         tegutseb aktiivselt üksi ja rühmas;

·         mõistab kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele;

·         järgib elementaarseid hügieeni ja ohutusnõudeid.

 

Valdkonna Liikumine sisu

·         kehalise kasvatuse alased teadmised: ohutus, enesekontroll ja hügieen;

·         põhiliikumised;

·         liikumismängud;

·         erinevad spordialad;

·         tants, rütmika.

 

Õppe- ja kasvatustegevuste kavandamisel ja korraldamisel:

·         arvestatakse, et põhiliikumised eeldavad igapäevast suunatud: liigutusoskused, liikumisosavus ja teised liikumisvõimed: vastupidavus, jõud, kiirus, painduvus kujunevad ja arenevad tegevuste regulaarsel kordamisel;

·         rikastatakse lapse liikumis- ja tegevusvõimalusi sportlik-arenduslike liikumisviisidega –jalgrattasõit, suusatamine, uisutamine, ujumine jms;

·         peetakse oluliseks kõlbeliste põhimõtete ja enesekindluse kujundamist: regulaarsel

tegelemisel kehaliste harjutustega kujunevad positiivsed iseloomuomadused;

·         suunatakse last oma oskusi-võimeid ja koostööd hindama, kaaslastega arvestama, oma emotsioone kontrollima ja valitsema; mõistma ühe või teise kehalise harjutuse vajalikkust;

·         mitmekesistatakse põhiliikumiste, koordinatsiooni, rühi, tasakaalu, liikumisvõime ja peen-motoorika (täpsus, näo- ja sõrmelihaste kontrollioskus) arendamist ja tagasiside andmist.

 

Lisas 6 on ära toodud lapse eeldatavad tulemused vanuseti valdkonnas Liikumine.

 

 

6. ÜLDOSKUSED

 

Õppe- ja kasvatusprotsess toetab lapse arengut ja sellega seotud võimete kujunemist.

 

Õppekavas kirjeldatakse lapse arengu erinevaid aspekte üldoskustena:

·         mänguoskused;

·         tunnetus- ja õpioskused;

·         sotsiaalsed ja enesekohased oskused;

·         tööoskused.

 

Üldoskuste kujunemist toetatakse õppe- ja kasvatustegevuste kaudu, erinevate valdkondade sisusid lõimides.

 

6.1. Mänguoskused

 

Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uusi teadmisi, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.

 

Õppe- ja kasvatuseesmärgiks on, et laps:

·         tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma;

·         rakendab mängudes loovalt oma kogemusi, teadmisi ja muljeid ümbritsevast maailmast;

·         algatab erinevaid mänge ja arendab mängu sisu;

·         täidab mängudes erinevaid rolle;

·         järgib mängureegleid ning oskab tuttavate mängude reegleid teistele selgitada;

·         suudab mängu käigus probleeme lahendada ja jõuda mängukaaslastega kokkuleppele;

·         tunneb rõõmu võidust ja suudab taluda kaotust võistlusmängus;

·         kasutab mängudes loovalt erinevaid vahendeid.

 

6.2. Tunnetus- ja õpioskused

 

Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse – taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni.

 

Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning uurida ja katsetada. Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.

 

Õppe- ja kasvatuseesmärgiks on, et laps:

·         saab aru lihtsamatest seostest (hulk, põhjus, tagajärg), tajub esemeid, sündmusi ja nähtusi tervikuna;

·         mõtleb nii kaemuslik-kujundlikult kui ka verbaalselt, saab kuuldust aru, reageerib sellele vastavalt ning kasutab arutlevat dialoogi;

·         tegutseb sihipäraselt, on suuteline keskenduma kuni pool tundi;

·         kavandab ja korraldab oma igapäevategevusi ja viib alustatud tegevused lõpuni;

·         tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi;

·         suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada;

·         rühmitab esemeid ja nähtusi erinevate tunnuste alusel;

·         kasutab materjali meeldejätmiseks kordamist.

 

6.3. Sotsiaalsed ja enesekohased oskused

 

Sotsiaalsete oskuste all mõistetakse lapse oskusi teistega suhelda, tajuda nii iseennast kui ka partnereid, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda eetilistest tõekspidamistest.

 

Õppe- ja kasvatuseesmärgiks on, et laps:

·         püüab mõista teiste inimeste tundeid ning arvestab neid oma käitumises ja vestluses;

·         tahab ja julgeb suhelda – huvitub suhetest ja tunneb huvi teiste vastu;

·         hoolib teistest inimestest, osutab abi ja küsib seda vajadusel ka ise;

·         osaleb rühma tavade kujundamisel;

·         oskab teistega arvestada ja teha koostööd;

·         loob sõprussuhteid;

·         saab aru oma-võõras-ühine tähendusest;

·         teeb vahet hea ja halva käitumise vahel;

·         mõistab, et inimesed võivad olla erinevad;

·         järgib kokkulepitud reegleid ja üldtunnustatud käitumisnorme;

·         selgitab oma seisukohti.

 

Enesekohaste oskuste all mõistetakse lapse suutlikkust eristada ja teadvustada oma oskusi, võimeid ja emotsioone, juhtida oma käitumist.

 

Õppe- ja kasvatuseesmärgiks on, et laps:

·         suudab oma emotsioone kirjeldada ning tugevaid emotsioone, nt rõõmu, viha, sobival viisil väljendada;

·         kirjeldab enda häid omadusi ja oskusi;

·         oskab erinevates olukordades sobivalt käituda ning muudab oma käitumist vastavalt tagasisidele;

·         algatab mänge ja tegevusi;

·         tegutseb iseseisvalt ja vastutab oma käitumise eest;

·         teab, mis võib olla tervisele kasulik või kahjulik ning kuidas ohutult käituda;

·         saab hakkama eneseteenindamisega ja tal on kujunenud esmased tööharjumused;

·        kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult ning tegevuse lõppedes koristab enda järelt.

 

6.4. Tööoskused

 

Töökasvatus on lapse sihipärane tööks ettevalmistamine ning õpetuse ja kasvatuse osa, mis arendab üldoskusi, isiksuseomadusi, annab praktilisi ja suhtlemisalaseid teadmisi, oskusi ja vilumisi, õpetab tööd väärtustama ning kasvatab tööharjumusi. Tööoskuste omandamine lastel algab eneseteenindusoskuste õpetamisega, jätkub igapäevaste tegevuste, mängu, õppimise ja töö kaudu.

 

Töö koolieelses eas on oluline, sest:

·         töö kaudu realiseeruvad mitmed kasvatuse eesmärgid;

·         tööoskuste ja -harjumuste kujundamisega luuakse alus töö väärtustamisele ja positiivsele töössesuhtumisele;

·         töötamine kasvatab töö tähtsuse mõistmist ühise heaolu tekitajana;

·         enda tehtud tööd hinnatakse;

·         oma töökogemuse kaudu õpitakse hindama teiste tehtut;

·         töös osaledes harjutab laps lihaste koordinatsiooni ja silmade-käte koostööd;

·         laps õpib töövahendeid turvaliselt kasutama.

 

Õppe- ja kasvatuseesmärgiks on, et laps:

·         väärtustab tehtud töö tulemust, puhtust ja korda;

·         on motiveeritud täitma antud tööülesandeid;

·         mõistab töö vajalikkust;

·         oskab vajadusel täiskasvanult või kaaslaselt abi paluda;

·         soovib ise teisi abistada;

·         tahab osa võtta jõukohastest igapäevatoimingutest;

·         oskab töövahendeid turvaliselt kasutada.

 

Lisa 7 on ära toodud lapse eeldatavad tulemused vanuseti valdkonnas Üldoskused.

 

 

7. LAPSE ARENGU ANALÜÜSIMISE JA HINDAMISE PÕHIMÕTTED

NING TÖÖ KORRALDUS

 

7.1. Lapse arengu hindamine

Lapse arengu jälgimise ja analüüsimise üldeesmärk on koguda informatsiooni, mida saab jagada teiste pedagoogide ja vanematega ning kasutada tegevuste kavandamisel, arvestades laste individuaalseid vajadusi ja eripära. Lapse arengu analüüsimisel lähtutakse õppekavas toodud lapse arengu eeldavatest tulemustest erinevates valdkondades ja üldoskustes (Lisa 10 arengukirjelduse vorm, Lisa 11 arengukirjelduse juhend).

 

Lapse arengu hindamisel kasutatakse:

·         rühmaõpetaja poolt täidetud lapse arengu vaatluslehti;

·         muusika- ja liikumisõpetaja poolt täidetud lapse arengu vaatluslehti;

·         koolivalmiduse hindamiseks viiakse 2 korda aastas (oktoobris ja aprillis) läbi 6–7 aastaste lastega joonistamise test.

 

Korraldus:

·         õpetajad hindavad kaks korda aastas lapse arengut vaatluslehe alusel;

·         muusika- ja liikumisõpetaja hindavad üks kord aastas (kevadel) lapse arengut vaatluslehe alusel;

·         kasutatavat vaatluslehte tutvustatakse vanematele sügisel;

·         arenguvestlusel annab rühma õpetaja lapsevanemale ülevaate tema lapse arengust;

·         vajadusel nõustatakse lapsevanemaid.

 

7.2. Lapse arengumapp

 

Lapse arengu jälgimiseks koostatakse igale lapsele arengumapp. Arengumapi koostamise eesmärgiks on koguda lapse erinevaid töid, mis annavad ülevaate laste saavutustest ja arengust pikema perioodi jooksul. Arengumapid on arenguvestluse aluseks lapsevanematega.

 

Lapse arengumapp sisaldab:

·         lapse loomingut (igal aastal puu, maja ja inimese joonistamine ning käe kontuur või käe jäljend);

·         õpetaja poolt üles kirjutatud intervjuusid;

·         õpetaja tähelepanekuid lapse tegevuste kohta (lemmiktegevused, mis ei meeldi jm);

·         lapse huvitavaid ütlemisi, arvamusi ja sõnalist loomingut;

·         lastevanemate küsitluslehti lapse kohta;

·         õpetajate poolt täidetud lapse arengu vaatluslehti;

·         kõneravi saavate laste sisulise töö kokkuvõtet (üks kord aastas kevadel või vastavalt vajadusele).

 

Arengumapp käib lapsega kaasas kogu koolieelse perioodi. Lasteaiast lahkudes saab laps oma

arengumapi kaasa. Kooliminevale lapsele väljastatakse koolivalmiduskaart (Lisa 8 koolivalmiduskaardi vorm, Lisa 9 koolivalmiduskaardi juhend).

 

7.3. Arenguvestlus

 

Lapse arenguvestluse läbiviimise põhimõtted:

·         toetada ja suunata lapse igakülgset arengut,

·         anda vastastikust tagasisidet lapse arengust,

·         ennetada ja lahendada võimalikke probleeme,

·         selgitada välja lapsevanema ootused lapse arengu ja lasteaia kohta,

·         kavandada vajadusel mõlemapoolsed kokkulepped edaspidiseks arenguvestluse kirjalikus kokkuvõttes.

 

Arenguvestluste läbiviimise korraldus toimub vastavalt Tartu Lasteaed Ploomike arenguvestluste läbiviimise korrale.

 

 

8. TÖÖ ERIVAJADUSEGA LASTEGA

 

8.1. Erivajadusega lapse arengu toetamise põhimõtted ja korraldus

 

Erivajadustega laps on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas. Erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest kui ka andekus mingis arenguvaldkonnas.

 

Erivajadusega lapse arengu toetamise põhimõtted:

·         erivajadusega lapse arengu toetamine on rühma õpetajate, muusika- ja liikumisõpetaja ning logopeedi vaheline meeskonnatöö, mille toimimise eest vastutab lasteasutuse direktor;

·         erivajaduste võimalikult varajane märkamine ja läbimõeldud sekkumine;

·         lapse arengu süsteemne analüüsimine;

·         individuaalne lähenemine vastavalt lapse erivajadusele ja lasteaia võimalustele;

·         lapsevanemate nõustamine, sh lapse erivajaduste ja koolikohustuse täitmise edasilükkamise küsimustes;

·         perele erialaspetsialistide soovitamine väljastpoolt lasteaeda.

 

Iga õppeaasta alguses annavad rühma õpetajad laste arenguvaatluste tulemuse põhjal juhtkonnale teada erivajadustega lastest rühmas.

 

Lapse arengu toetamise tegevused on:

·         laste arenguvaatluste tulemuste kokkuvõte laste kohta, kelle arenguvaatluse tulemused ei ole eakohased;

·         arenguvestluse läbiviimise vajalikkus, kui lapse arenguvaatluse tulemused ei ole eakohased, sh lapsed, kelle kodune keel ei ole eesti keel;

·         vajadusel lepitakse kokku arutlusringi aeg, millest võtavad osa kogu lapse arengut toetav meeskond – rühmaõpetajad, logopeed, liikumis- ja muusikaõpetaja ning direktor (kui meeskonnast keegi ei saa osa võtta, esitab ta eelnevalt vajaliku informatsiooni), kus arutletakse, missugused on lasteaia võimalused lapse arengu toetamiseks;

·         diagnoosiga või koolipikendust saanud lapsele individuaalse arenduskava koostamine.

 

Järgnevalt toimub lapse vanematega arenguvestlus vajadusel juhtkonna esindaja osavõtul, mille käigus:

·         kirjeldatakse võimalikult täpselt lapse arengutaset;

·         arutletakse lapse ja pere vajaduste üle ning lasteaias olemasolevate võimaluste üle last abistada;

·         sõlmitakse kokkulepped lapse arengu toetamiseks;

·         soovitatakse vajadusel täiendavaid uuringuid.

 

Koostöös lapsevanematega järgitakse arenguvestlusel sõlmitud kokkuleppeid. Vajadusel

rakendatakse diagnoositud erivajadusega lapsele individuaalset arenduskava. Õppeaasta lõpus (vajadusel ka õppeaasta jooksul) tehakse kokkuvõte individuaalse arenduskava toimimisest ja

arengukeskkonna sobilikkusest.

 

8.2. Logopeedilise töö põhimõtted ja sisu

 

Logopeedi töö põhimõtted:

·         õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel toetab ja abistab vanemaid, vajadusel nõustab

·         neid;

·         logopeediline töö lastega toimub individuaalselt või grupiviisiliselt;

·         logopeedi ja õpetajate (rühma-, liikumis- ja muusikaõpetaja, õpetajat abistava töötaja ning õpetajaabiga) koostöös koostatakse diagnoosiga erivajadusega lapsele, kes seda vajab, individuaalne arenduskava.

 

Logopeedi töö korraldus:

·         koostab logopeedilise töö õppeaasta tööplaani;

·         õppeaasta algul viib läbi iga-aastase laste kõne uurimise, kus kirjeldab, millist logopeedilist

abi laps vajab;

·         koostab nimekirja kõneravi vajavatest lastest, mille esitab direktorile;

·         tegeleb kõneravi vajavate lastega süstemaatiliselt, saades selleks lapsevanemalt kirjaliku nõusoleku;

·         teavitab rühma õpetajaid kõneravi vajavatest lastest;

·         kajastab igapäevast tööd elektroonilisel lapse individuaalsuse kaardil;

·         õppeaasta lõpus koostab logopeed õppe- ja kasvatustegevuse analüüsi (õppeaasta

kokkuvõte ja tulemused);

·         koostab vajadusel lapse kõne arengust kokkuvõtte;

·         osaleb vajadusel rühma meeskonnaliikmena lapse arenguvestlustel ja/või lastevanemate

ümarlaudades;

·         koostab õppeaasta lõpus kokkuvõtte lapse kõnearengust, mille lisab lapse arengumappi.

 

Logopeedi töö sisu:

·         häälikuseade;

·         korrektsioon;

·         vajadusel mälu ja tajude treening;

·         eeltöö lugema- ja kirjutama õppimiseks;

·         lapsevanemate nõustamine eelnevalt kokkulepitud ajal;

·         vajadusel kõneravi efektiivsemaks toimimiseks harjutusvara edastamine.

 

 

9. LAPSEVANEMATEGA KOOSTÖÖ PÕHIMÕTTED

 

Koostöö põhimõtted lastevanematega:

·         laste kasvatamisel lastevanemate toetamine, lapse arengule kaasa aitamine;

·         lapsevanemate ja õpetajate vastastikune usaldamine ning üksteisemõistmine;

·         lapsevanemate kaasamine rühma igapäevastes tegemistes ja ühisüritustel;

·         ühiste käitumistavade kokkuleppimine lasteaia ja kodu vahel;

·         oluline on õpetaja positiivne hoiak koostöö suhtes, lugupidav suhtumine lastesse ja nende

vanematesse;

·         koostöö juures tuleb arvestada iga pere omanäolisust;

·         vähemalt kolm korda õppeaasta jooksul toimuvad rühmades lastevanemate koosolekud, kus tutvustatakse rühma tegevuskava, antakse tagasisidet rühma tööst, räägitakse laste arengust, õppe- ja kasvatustegevuse korraldustest ning päevakorras olevatest küsimustest;

·         koolieelikute vanematele korraldatakse kohtumine klassiõpetajaga;

·         lastevanemate nõustamine õppe- ja kasvatusküsimustes;

·         lapse arengu hetkeseisu kohta saavad vanemad teavet rühma õpetajatelt kokkulepitud arenguvestluse ajal;

·         isiklik lastest ja lastevanematelt saadud informatsioon on konfidentsiaalne;

·         lasteaias tegutseb hoolekogu, kuhu kuulub igast rühmast üks lapsevanemate poolt valitud esindaja, pedagoogide esindaja ja Tartu Linnavalitsuse HO esindaja.

 

 

10. ÕPPEKAVA UUENDAMISE JA TÄIENDAMISE KORD

 

·         Tartu Lasteaed Ploomike õppekava on arenev dokument, mis on pidevas uuenemises.

·         Õppekava arendustööga tegeleb kogu kollektiiv, kaasates lapsevanemaid.

·         Õppekava täitmist analüüsitakse vajadusel üks kord aastas pedagoogilises nõukogus.

·         Vajalikud täiendused ja/või muudatused viiakse sisse pedagoogilise nõukogu ettepanekul, hoolekogu arvamuse ärakuulamisel, mille kinnitab direktor käskkirjaga.

·        Õppekava uuendamise ja täiendamise korra eest vastutab lasteaia direktor.

 

 

 

Õppekava on kooskõlastuse saanud Tartu Lasteaia Ploomike 26.11.2015 pedagoogilise nõukogu poolt koosoleku protokoll nr 4 otsuse nr 2 alusel ja Tartu Lasteaed Ploomike 02.12.2015 hoolekogu protokoll nr 1 otsuse nr 5 alusel. Õppekava muudatused on heaks kiidetud pedagoogilises nõukogus 12.09.2017 protokolli nr 4 päevakorrapunkti nr 8 alusel ja 13.11.2017 hoolekogu koosoleku protokolli nr 3 päevakorrapunkti nr 5 alusel. Õppekava lisad 8 - 11 on vastu võetud ja direktorile kinnitamiseks esitatud 4.04.2018 pedagoogilise nõukogu koosoleku protokolli nr 2 otsuste 2 ja 3 alusel.